Näoraamatus on juba mitmendat nädalat ahastust lugeda, et kevadet pole ja üleüldse enne Jaanipäeva pole mõtet ujumisriideid välja otsida.

Olen kade. Kui inimesel on aega kevadet oodata ning kevadest rõõmu tunda, siis on tal ilus elu - tal on aega! Vaba aeg - see ju puhas kuld ja aarete saar!

Minu jaoks see kevade küsimus pole üldsegi aktuaalne, sest et mul ei ole aega. Pole aega, et kevadet nautida. Pole aega, et pori ja külma kannatada. Rong liigub liiga kiiresti, et seda märgata. Ma hakkan kevadet uuesti tundma ja kogema siis kui töötuks jään või kui pension käes. Heal juhul ka siis, kui lapsed peaksid sündima.

Nii et kui sa hea lugeja tunned piina, et kevadet pole ning ilm on sitt, siis võta vaevaks veidi rõõmustada - sa vähemalt märkasid!